Sinine merilehm
Siiani on see jaaninädal tõesti ülimõnus olnud. Nii töö kui ka tööväline aeg.
Täna jõudis mulle kohale, et mul on ikka päris head tööülesanded (ok, ajalehtede kohustuslik lugemine on ka tore, tõesti! Seega turundusassistendi tööülesannete seas on ka praegu veel midagi mõnusat:). Mulle makstakse selle eest, et ma käiksin poodides ringi. Ok, ma olen küll oma käikudes vaid ühe ketiga piiratud, kuid selle aja jooksul olen ma ise ka palju targemaks saanud enda ostueelistuste seisukohalt.
Lisaks on tagasiside mu kontrollkäikude kohta olnud positiivne – kuidas kohe mõni juht oskab hea sõna ütlemisele tähelepanu pöörata! See on vist kaasasündinud, seda ei õpi. Mõni kohe nagu ei raatsiks sulle midagi head öelda, aga mis siin ikka sellest enam – möödas ja unustatud. Aga ma ise näen, et mul on palju tööd teha veel – kuidas teha nii, et minu õpetussõnu ei võetaks sisekontrolli käiguna vaid abistamisena? Tjah, mõned mõtted mul on, aga eks see kujuneb aja jooksul välja.
***
Patarei vangla oli täiesti sünge koht! Ma tõesti soovitan seda igaühele ja tahan ka ise sinna tagasi minna. Milline giid! Milline õhkkond! Kuigi ma natuke hakkan seda uskuma ka, et aastatepikkune ahastus on tõesti seinadesse ka salvestunud. Ja tajutav! Enne ma ei uskunud seda üldse. Nüüd natuke usun – jällegi tuleb tunnistada, et vanematel ja kogenenumatel oli õigus!
Kuni 2002. aastani oli seal püssiga valvur. Istus ja valvas.
Kuigi mul on vähemalt 3 muud seletust seal tekkinud ebamugavustundele. Mida endale tõestada tahad, seda kinnitavaid fakte ka ümbritsevas näed. Nii lihtne see ongi!
***
Täna hommikul ujulas tekkis mul sinise merilehma tunne. Tea kas see värskelt Endlas nähtud Rehepapp mõjutas, kuid kui ma uhkes üksinduses mullivanni nautisin ja sealne töötaja oma väikse ämbrikesega ümber minu tiiru tegi midagi maha valades ja justkui ka midagi pobisedes, siis meenusid mulle need read:
Jumal teab, miks just see mulle meenus.
Täna jõudis mulle kohale, et mul on ikka päris head tööülesanded (ok, ajalehtede kohustuslik lugemine on ka tore, tõesti! Seega turundusassistendi tööülesannete seas on ka praegu veel midagi mõnusat:). Mulle makstakse selle eest, et ma käiksin poodides ringi. Ok, ma olen küll oma käikudes vaid ühe ketiga piiratud, kuid selle aja jooksul olen ma ise ka palju targemaks saanud enda ostueelistuste seisukohalt.
Lisaks on tagasiside mu kontrollkäikude kohta olnud positiivne – kuidas kohe mõni juht oskab hea sõna ütlemisele tähelepanu pöörata! See on vist kaasasündinud, seda ei õpi. Mõni kohe nagu ei raatsiks sulle midagi head öelda, aga mis siin ikka sellest enam – möödas ja unustatud. Aga ma ise näen, et mul on palju tööd teha veel – kuidas teha nii, et minu õpetussõnu ei võetaks sisekontrolli käiguna vaid abistamisena? Tjah, mõned mõtted mul on, aga eks see kujuneb aja jooksul välja.
***
Patarei vangla oli täiesti sünge koht! Ma tõesti soovitan seda igaühele ja tahan ka ise sinna tagasi minna. Milline giid! Milline õhkkond! Kuigi ma natuke hakkan seda uskuma ka, et aastatepikkune ahastus on tõesti seinadesse ka salvestunud. Ja tajutav! Enne ma ei uskunud seda üldse. Nüüd natuke usun – jällegi tuleb tunnistada, et vanematel ja kogenenumatel oli õigus!
Kuni 2002. aastani oli seal püssiga valvur. Istus ja valvas.Kuigi mul on vähemalt 3 muud seletust seal tekkinud ebamugavustundele. Mida endale tõestada tahad, seda kinnitavaid fakte ka ümbritsevas näed. Nii lihtne see ongi!
***
Täna hommikul ujulas tekkis mul sinise merilehma tunne. Tea kas see värskelt Endlas nähtud Rehepapp mõjutas, kuid kui ma uhkes üksinduses mullivanni nautisin ja sealne töötaja oma väikse ämbrikesega ümber minu tiiru tegi midagi maha valades ja justkui ka midagi pobisedes, siis meenusid mulle need read:
„Seda on ju räägitud tõesti, et kui inimesel õnnestub merilehma ümber üks ring kõndida, siis lehm enam merre ei saa,“ pomises aidamees.
Jumal teab, miks just see mulle meenus.
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home