Puhkus läbi

Täna siis üle jupi aja jälle tööle – need 6 järjestikust vaba päeva olid nagu pikk puhkus mulle. Tõesti väga mõnus – sai palju magada ja ujuda. Igatahes 3 korda jõudsin ujuma ning korra joogasse. Täna läks pahasti, et ei jõudnudki, asjaolude kokkusattumisel.

Vahepeal sai 2 Oscari kandidaati kinos ära vaadatud. Esimene oli Brokeback mountains. Film 2 inimese sõprusest ja armastusest ning kuidas ühiskonna hoiakud sundisid seda varjama. Homoseksuaalne suhe pole just see, mida võis tolla kõvasti välja öelda. Aga väga armas film oli. Kurb natuke aga väga südamlik.

Teine film oli Ustav aednik. Ravimikorporatsioonide sahkerdamisest ja teadlikult inimesi kahjustavatest ravimkatsetustest Aafrikas. Väga hariv ja silmiavav, kui keegi veel usub, et raha eest ei saa kõike. Saab! Taustaks taas kahe inimese draama (nagu eelmiseski filmis) ja kurb lõpp. Aga ikkagi soovitan vaadata. Olgugi, et mulle kurvad lõpud tõesti ei meeldi.

Apollos sattusime just kõigist võimalikest raamatutest ostma pisikest linnumäärajat. Natuke irooniline ost tagantjärele mõeldes, lähenev linnugripp ja kõik... Aga kaugel see kevad on ja eks siis näeb neid sulelisi enam. Ja loodetavasti nad siiski siis nii tõbised pole.

Eile oli imelik päev. See pidi olema täiesti mitteasjalik – ikkagi viimane päev puhata. Aga millegipärast läksid mu plaanid untsu ja leidsin end igavlemas. Linnas. Eks ma siis esimeseks käiguks läksin vanaema vaatama. Sattusin õigel ajal – pesupäevaks :) Sain appi asuda. Aga tegelikult tuli mulle natuke hirm peale, kui vaatasin, kui vaevaliselt ta peale seda paarinädalatagust kukkumist liigub. Ja arsti juurde ka pole nõus minema. 85 ka muidugi aga ikkagi on ta nii tubli ja saab kõigega ise hakkama. Aga loodetavasti sain ma täna läbi isa mõjutada onu, et ta mõjutaks vanaema siiski perearsti külastama. Loodetavasti.

Ja peale seda mõtlesin, et olen ju pikalt nii tervislikel kui ajapuudusest tingituna vereandmist edasi lükanud. Nüüd siis asusin sinna teele. Hemoglobiin oli taaskord eeskujulik – 144. Ainult, oli see nüüd 15. või 16. kord... Arvestus on sassis... Kruusi neil kahjuks valitavate pakkide hulgas polnud – aga tore poekott kulub ka ära.

Veel üks tõestus minu autohullusest on see, et just see on mul hetkel koduarvuti taustapildiks... Kole lugu...